***

Uus nädal, uued sihid

Eelmine nädal oli oi kui pikk. Ikks seitsme päevaga nädal, kuid venis meeletult. Terve nädal oli täis ebaõnnestumisi, langusi ja nukraid mõtteid.

Olen nii pikalt püüdnud end rõõmsana hoida ja nüüd tuligi see murdumine ära. Mustad mõtted. Lambised nutuhood. Kurbus. Üksindus. Aga lapsed.. no mis ma ilma nendeta peale hakkaks? Ma tunnen, kuidas nad mind sellest mustast august välja lohistavad. Mu rosinasilmad.

Homme algab uus nädal. Ma olen ennast natuke käest lasknud ja nüüd on aeg pea püsti ja selg sirgu ajada. Sain ennast tühjaks lasta kogu negatiivsusest, mis minu sisse on kogunenud. Terve elu on see nii olnud – üks hetk pean ma selle kõik endast välja saama. Kuigi mingit erilist põhjust pole kurb olla, siis tahad sa või ei, aga seda jama koguneb paratamatult hingele.

Lapsed lähevad homme lasteaeda. Nad on päris pikalt minuga kodused olnud. Mõtlesin, et las puhkavad, harjuvad uue elukorraldusega. Aga aitab küll nüüd.

Ja kui lapsed on homme lasteaeda viidud, haaran beebi ja vankri ning läheme ühele pikale jalutuskäigule. Toitumisega on kõik jumala okei, liikumas olen vähe käinud. Eks see kipubki nii olema, et kui positiivseid muudatusi oma kehal näen, võtan teadlikult juba tempot maha, sest “olukord” (loe: keha) ei ole nii hull enam ju.

Aga okei, head ööd ja lahedat uut nädalat teile. 🙂

2 thoughts on “Uus nädal, uued sihid”

  1. See on lihtsalt uskumatu, kui palju annavad lapsed elule juurde. Just sel hetkel, kui oled murdumas/murdunud, siis tead, et on keegi, kes sõltub sinust ja loodab sinule. Ja siis tead, et sa ei saa murduda. Sa pead olema tugev ja edasi minema.
    Mina küll murdusin täielikult 3 kuud tagasi. Ma olin niiii mustas augus, et isegi lapse olemasolek ei suutnud mind uuesti normaalse elu juurde tagasi tuua. Kui kolmandal “mustal” päeval mu ema tuli ja nägi mis seisus olen mina, mis seisus on korter, siis pani mind oma sõnadega paika ja tänu talle mõistsin, et minu elu ei peatunud selle pärast ja, et mu laps vajab mind nüüd rohkem kui varem. Lisaks olin sel hetkel ka rase veel.
    Ei, me ei läinud mehega lahku. Meie teema on natuke keerulisem. Kui soovid, siis võin sinuga sellest rääkida. Ehk saad sa veidi abi minu loost?

Vasta Jane Almers-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga