Ma olen just nii lahja koduperenaine, et pole enda kätega kunagi ühtegi kooki otsast lõpuni ise valmistanud. Kõik on teinud Geit ja mina olen lihtsalt kogu au endale võtnud. Ok, ok. Kuskil ma otseselt heietanud ei ole, et nääete, tegin nii maitsva koogi, aga pildi olen ikka sotsiaalmeediasse riputanud ja eks sellest tehakse omad järeldused. 😀

Jaanide ajal käisime Pärnu külje all Geidu sugulaste juures ja sõin seal niii maitsvat kooki, et endal tuli ka tahtmine kodus seda valmistada. Tegemist on Maasikaunistusega, mille retsept on saadaval Toidutare veebilehel.

Mis sinna vaja läheb? Põhja valmistamiseks: 125g võid, 1dl suhkurt, 3 munakollast, 1,5dl nisujahu, 5sl piima, 2tl küpsetuspulbrit.

Põhimõtteliselt tuleks neid omavahel eraldi kuidagi sigrimigri kokku segada, aga kuna ma hoogsalt möksisin kõik asjad kohe ruttu kokku ja alles hiljem avastasin, et oi alguses tuleb või koos suhkruga vahustada ja siis nisujahu ning piima segu lisada sellele… Siis ups. Aga midagi nihu ei läinud, maitse mõttes. Seega ma usun, et selle kogu kammajaa võib kohe kokku segada ja saadki põhja, mille ahjuplaadile määrida. Pane küpsetuspaber ka ikka alla, eks. 😀

Põhja peale tuleb õhuke vahekiht ehk kate, milleks on vaja: 3 munavalget, 2dl suhkurt, 1tl vanillisuhkurt (selle unustasin ma üldse ära) ja 2dl mandlilaaste. Vahustad munavalged, lisad suhkurt ja mandlilaaste. Katad sellega koogipõhja ning paned küpsema ahju, 180° ja umbes 20 minutit.

Mulle pole kunagi see kogustevärk istunud. Tunnistan ausalt, need dl pole ikka minu tassike teed ja proovin üsna suvalt koostisosi lisada aka minust ei saa never küpsetajat. 😀

Kui 20 minutit möödas, võid koogi ahjust välja võtta. Aja vahukoor vahtu, kata sellega kook ning pealt kaunista maasikatega. Kes paneb ööpäevaks külma seisma (pidi veel mahlakam olema siis), kes sööb kohe. Ise teate. Retseptis on kirjas, et maasikad tuleb koogile panna vahetult enne serveerimist, aga ma panin kohe ja jätsin koogi päevakeseks külma. 🙂

Geit muidugi ei suutnud oodata ja lõikas eile juba endale tükikese. Ma kohe ekstra jälgisin ta näoilmet. Alguses oli see selline, et hakkaks kohe lämbuma, aga õnneks tegi ta nalja ja ütles, et väga hea kook on ning võttis tükikese veel. Jess! Mu essa kook! Minu enda tehtud, ilma Geidu vahele segamiseta. Kuigi jah, ta hakkas juba ise vahukoorega jändama, aga ajasin ta köögist välja ja ütlesin, et tahan ise teha. 😀

Mulle ka kook maitseb, kuigi põhi oleks võinud tsipa õhem olla, aga eks asi oli selles, et ma tegin kõikide kihtide koguseid rohkem, kuna muidu ei oleks kook tervet plaati ära katnud.

Poisid sõid pealt maasikad ja vahukoore ära, ülejäänud oli nende meelest “öäk, ei maitse!” 😀 Ok!