Määratlemata

haarasin kaamera endaga

Minu kaameral saab varsti juba aasta aega, kui ta on kapis seisnud ja lihtsalt tolmu kogunud. Täna tuli mul suurepärane mõte ta enda ja lastega kaasa haarata ning mere äärde pildistama minna. Ilus ilm, soe temperatuur ja see, et tuult eriti ei olnud ainult soodustasid seda mõtet. 

Kui ma kaamera endale soetasin 2014 aasta oktoobris, ei omanud ma mingeid erilisi võimeid sellega midagi peale hakata. Jah, ma arvasin, et pildistamine on see, mis on mulle südamelähedane. Ma arvasin, et minu tehtud pildid on enamvähem head ja neid võiks riputada üles teistele vaatamiseks. Ma arvasin, et mul on üsna hea käsi ja silm. Tänane pildistamine aga andis veelkord tunnistust sellest, et ma olen terve see aeg eksinud. Ma ei oska pildistada ja ma ei oma mingit erilist annet. Ja enam ma ei mõtle endale külge seda oskust. See ei ole asi, millega ma tahaks tulevikus tegeleda. Kaamera läheb ilmselt kappi tagasi ja jääb igavesse unne. Loomulikult seni ajani kuniks minu mõtted otsustavad kunagi kauges tulevikus suunda muuta. 

Jagan mõne klõpsu teiega. Ärge maha killige! Ma sain aru, et see pole ikka minu teema. 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga