Määratlemata

silmapõletik ei hüüa tulles!

Nii kaua kui ma ennast mäletan, on mul iga aasta vähemalt korra silm pekkis. Seda selles mõttes, et üks hommik ma tõusen, silm on paistes ja iga hommikuga läheb aina hullemaks kuni hakkab iseenesest tagasi tõmbuma ja kaob- selline periood kestab tavaliselt nädal kuni kaks.

Tänaseks võin ma öelda, et mul on kõriauguni sellest. Iga aasta vähemalt korra käia ringi silm rullis ja kõndida kullipilkude saatel. 

Ma olen aus ja ütlen, et jaanuaris otsisin ma esimest korda elus arstiabi sellele silmale. Kui ma väiksem olin, panid mulle vanemad sugulased diagnoosi- teatavasti olevat nemad need targemad ja mina olin siis veel laps- eks kõik need aastad oli see üks odraiva kuni ma läksin jaanuaris emosse täiesti kinnipaistetatud silmaga ja sain targemaks- mul on krooniline silmapõletik. Ei ole tegemist mingi odraivaga. 

Viimane kord oligi kõige hullem- ärkan hommikul üles ja silm ei tulnud lahti. Hirmsat põrguvalu tegi siis ja teeb ka nüüd, kuigi hetkel ei ole nii hull asi kui jaanuaris. 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga