Määratlemata

ma suren, aga tunne on imeline!

Viimased päevad on väga aktiivsed olnud. Ma olen suutnud lõpuks end trennilainele ajada ja ainuke väljapääs oli see, et kellegagi koos seda teha. Üksi on jube igav ja motivatsiooni ei ole piisavalt. Ma olen enda üle nii uhke, sest ma olen saanud paika viimaks toitumise. Seda selles mõttes, et rämps ja igasugused mahlad/karastusjoogid on minu menüüst täiesti väljas. Ainus, mida ma joon on kas poest ostetud gaseeritud vesi või kraanivesi. Viimasele lisan sidruniviile sisse, mis teeb maitse palju paremaks. 
Üks aeg kirjutasin ma, kuidas kaotasin pea 3kg kahe päevaga, sest olin haige. Sellest nii palju, et mingi osa tuli tagasi. Ja ma absoluutselt ei kurvasta, sest sellisel viisil kaalu kaotada, mulle ei meeldi. 
Kaalust on alla läinud tänaseks veel 1,3kg, mis annab veel rohkem motivatsiooni ja tahtejõudu, et ennast liigutada ja olla rohkem aktiivsem. 
Härraga võtsime koos selle teekonna ette. Meie igapäevane trenn näeb välja selline, kus me läheme jooksma (igapäev pikem teekond), hiljem kodus kõhulihased, kätekõverdused, kükid, plank. Mingeid treening- ja toitumiskavasid me tellinud ei ole vaid koostasime need endale ise. Me ei ole toitumis- ja trennieksperdid, aga valmistasime nad vastavalt oma võimetele. Tabeli teen ma arvutis valmis, prindin välja ning siis hakkame sisse märkima andmeid. Kuupäev, kaal, jooksmine/kõndimine (selle alla tuleb vahemaa ja aeg), harjutus (kolm erinevat veergu erinevate harjutuste nimedega), minu nimi, härra nimi, lisalahter, kuhu kirjutame, mitu harjutust suutsime rohkem teha (nt eelmine päev tegime 10 kätekõverdust, järgmisel 20, siis lisan tabelisse selle harjutuse juurde +10). Veel on lahtrid hommikuse ja õhtuse kaaluga. Kui mõni harjutus jääb tegemata, tõmbame sinna kriipsu. 

Mul on veel pisike plaan koostada toitumispäevik. Ma pole harjunud kunagi sööma koguste järgi ja ei tee seda ka hetkel. Üritan süüa tihedamalt, aga väiksemate kogustega. 
Eile oli hästi atiivne päev. Alguses oli plaan minna Kadriorgu pildistama. Koos sõbrannaga. Kuid siis ilmnes paar takistust ja ise ka munesin ning aeg oli seal maal, et ei tulnudki pildistamisest midagi välja. Ilm oli aga väga ilus ja ei tahtnud kodus üksinda istuda. Nii me läksimegi sõbrantsiga kõndima. Ja kõndisime pika maa maha- 14,71km. Tegime pilte. Saime härradega kokku ja suundusime siis koju, sest lapsed oli vaja lasteaiast ära tuua. Kui ma lõpuks koju jõudsin, lõid jalad tuld välja. Olime natuke aega kodus, trenniriided tõmbasime selga ja kihutasime õue. Plaan oli õhtul jooksma minna. Neljakesi. Ja ma ei liialda, kui ma ütlen, et mitmekesi on miljon korda parem trenni teha. Isegi parem kui kahekesi. Eile kõndisime ja jooksime kokku pea 21km ning täna mu lihased lihtsalt löövad tuld välja. Ja ütlevad suure aitähi mulle. 

Üks aeg tekkis mul idee teha sellest blogist üldse peamiselt kaalulangetuspäevik. Eks ikka vahel pajatan sekka ka postitusi elust ja enesest, kuid peamiselt keskenduksin liikumisele ja toitumisele, sest ma tunnen, et mul on sellel teemal palju rohkem kirjutada ja näidata. Aga ma vaatan, kuhu maale see idee jõuab. Selleks on vaja blogi välimust muuta ja ehk teda natuke kolida ka. 

Ma olen enda üle nii uhke! Alguses ma mõtlen, et ei viitsi minna jooksma või kõndima, aga kui see maa on läbitud, siis ma jõuan koju ning pakatan lausa energiast. Kodus aga olles tunnen end koguaeg väsinuna. See on nii hea tunne, kui sa oled end ikka välja vedanud ja teinud midagi, mis oleks sinu kehale ja hingele hea. Minus on vähem stressi, väsimust, ma jaksan rohkem ning juba teise nädalaga näen ma oma kehas muudatusi ja meeldin endale rohkem. Peeglist vaadates. Ma tunnen ennast palju positiivsemana, tahan rohkem uute inimestega suhelda, palju paremana igast küljest ja see teeb mind nii õnnelikuks. 

12 thoughts on “ma suren, aga tunne on imeline!”

  1. vabandust,aga ma lihtsalt ei saa mainimata jätta, et need kunstküüned on niiiiiiniiiii jubedad. Lase mõnel küünetehnikul oma küüned korda teha, kõik ei võta hingehinda ja ligi kuuks ajaks on su küüned ilusad 🙂

  2. Vabandust, aga ma pean lihtsalt vastama, et inimestel on erinevad maitsed ja eelistused. Mis sinu jaoks niiiiniiiniii jubedad, võivad teise jaoks mugavad ja ilusad olla. 🙂 Rohkem sallivust. Kõik ei saagi ega peagi ühe inimese maitse järgi kujundatud olema.

  3. Need küüned on tõesti jubedad. Mõne küünetehniku juures saad odavamalt ning palju püsivamad küüned, kui need putka omad, mis iga liigutusega küljest kukuvad.

  4. Need su enda sinust tehtud pildid on enamasti inetud, kuigi sa vist kena välimusega oled. Alati on pea jube suur ja kere niisugune ebaproportsionaalselt väike. Konsulteeriksid ehk mõne teisega, kes end pildistab ilusamini.

  5. Kujuta nüüd ette, kui imelik oleks selfie, kus pea on väiksem kui keha. 😀 Ja kuna ma olen inimene, kellele on tähtis see, et ma iseendale meeldiks, siis ma ei usu, et ühe või paari inimese pärast peaksin kraapima kellegi ukse taga ja nõudma selfiekoolitust. 😀

Vasta Jane Almers-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga