Määratlemata

lobisen niisama

Teate, mind valdab jälle mingi kummaliselt kurb tunne. Ma käisin esmaspäeval koolis raamatukogus, et rahus ja vaikuses saaksin matemaatika õpiku abil koduse KT ära teha, kuid miski ei sujunud. Õpikust ei saanud mitte muhvigi aru ja ma tundsin, et ma olen maailma kõige lollim inimene. Kuidas ma ei saa aru mõistetest ja näidetest, mis nende juures on? 

Mõte lihtsalt ei jooksnud, pea oli juba paks otsas ning keerlesid mõtted allaandmise tasemel. Mitte, et ma oleks läinud direktori juurde, võtnuks oma dokumendid välja ja jooksnud seitsme tuule poole ilma tagasivaatamata vaid mõtlesin, et ma lihtsalt ei tee seda KT, sest ma ei oska ja kõik. 
Siis ma aga läksin koju, võtsin moodle lahti. Seal oli samuti õpimaterjali, aga kuna ma sellestki esialgu aru ei saanud, pidasin paremaks minna kooli ja teha õpiku abiga. Tuli välja, et vaadates üle moodle õpimaterjali, sain kõik palju kiiremini selgeks ning lühema ajaga. Mõte hakkas jooksma ja ma lihtsalt kirjutasin ja kirjutasin ning see KT saigi tehtud, ilma, et ma oleks pidanud klassikaaslasi tüütama, kuidas ühte teha ja kuidas teist teha. Siinkohal mainiksin ära, et mul on paar äärmiselt lahedat klassikaaslast, kes mind vajadusel aitavad, sest ma pole ise saanud siiani kontakttundides käia. 

Teisipäeval tabas mind nohu, köha, aevastus ja muud tatised olekud. Silmad vesised jne. Nooremal pojal samamoodi. Ma hetkel imestangi, et vanem poeg pole seda kõike endale külge saanud. Tema ju käib lasteaias veel, kust on suurem võimalus endale igasugused pisikud külge korjata. 
üritab moodne olla 😀
Võibolla see natuke negatiivne tunne ja mõtlemine ongi sellest külmetusest tingitud, aga viimastel päevadel tunnen, et iga pisiasi ajab nutma. Kuidagi emotsionaalne olen nendel päevadel. Ei, ma ei ole rase. Ma olen lihtsalt üliemotsionaalne ja seda koguaeg, aga ma oskan oma tundeid hästi kontrolli all hoida. 

Üks aeg kirjutasin, et mul on füüsikaga probleeme. Mis ma tegin? Ma võtsin uue vihiku ning alustasin otsast peale. Kirjutasin tähtsamad mõisted vihikusse ümber ning valemid nende juurde. Erinevate valemi osade tähendused ja ühikud. Eile juba pusisin teise füüsika töö kallal, kus on arvestuslikud ülesanded vaja ära teha. Areng oli märgatav- kui esimese tööd alustades ei osanud ma paberile midagi kirjutada ning mind valdas kohutav  idioodi tunne, siis nüüd ma kribasin ja kribasin ning sain asjadest rohkem aru. Õnneks on mul füüsikas samuti võtta hea abiline, es vajadusel mulle kasvõi öösel kell 12 nõu annab. Või vähemalt täna öösel seda tegi. Ma luban, et iga öö ma sind tüütama nii ei hakka. 

Täna jätsin vanema poja koju, et ta vahel lihtsalt puhkaks. Alates eelmisest nädalast olengi teinud, et tema nädalavahetus ei ole laupäev ja pühapäev vaid neljapäev, reede, laupäev ning pühapäev. 
Eile oli lasteaias lastevanemate koosolek, kus arutlesime põhiprobleemide üle, jõulupeo üle ning rääkisime üldisest arengukavast ja tegevustest, mis lasteaia-aastal tehakse. Kõige alguses oli enesetutvustamine. Kui kord minuni jõudis, oli nii imelik tunne. Ma kartsin, kõik muutus ümberringi tummaks ning ma kuulsin ainult iseenda häält.. kuidagi imelik tunne oli. See selleks. Sellel aastal tuleb vanemal pojal rühmas eraldi nende oma jõulupidu koos päris jõuluvanaga ning siis on ka vanemad oodatud. Sõimerühmas oli vist nii, et jõulupeod on nendel koos ja vanemad lihtsalt ei mahu saali, sellepärast eelmisel aastal vanemaid ei kutsutud jõulupeole. Nüüd aga vanem poeg aiarühmas ja enamus üritused sellised, kus vanemadki oodatud. 
Tööotsing. No kohe üldse ei lähe. Ma tean, et suur takistus on see, et mul puudub varasem töökogemus, aga kuna ma olen usin, kiiresti õppiv, kohusetundlik ning teen asja hingega, siis ma sooviksin end tõestada ja näidata, et ka varasema töökogemuseta inimene suudab teha normaalselt tööd. Nii, et kõik sellest sõltuvad inimesed oleksid rahul. 

Autokool. Teooria osa on põhimõtteliselt läbi, aga sõitudega ma alustanud ei ole. Gümnaasium võtab väga palju aega ja ei oskagi öelda, millal mul see aeg tekib, et ma saaks siit lasnamäe lõpust hakata tihti mustamäele rändama, sest lasnamäel õppesõite ei tehta. 

Postitust kirjutama hakates olin ma sellises kurvas meeleolus, aga nüüdseks juba peab kiiruga sättima hakkama ja tunnen, kuidas positiivsus tagasi tuleb. Täna pean lasteaeda minema direktori vastuvõtule seoses sellega, et noorem poeg läheb 19. oktoober lasteaeda. 

4 thoughts on “lobisen niisama”

  1. Kus sa saad kindel olla, et ple rase? Ükski
    asi ju ple 100% kindel. Aga mis kaitsevahendit üldse kasutad? Mida kiidad, mida laidad? 🙂

  2. No kui sinu puhul pole ükski asi 100% kindel, siis minu puhul paraku sellised olulisemad asjad on ikka megakindlad. Ei seksi üldse, ei oska kommenteerida 😀

  3. Ei seksi üldse!? Sul lame huumor. Sinult küsiti viisakalt, sina lärtsud!

Vasta Jane Almers-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga