***

Lasteriiete “pärandamisest” ja uute leidmisest

Mul hakkab silm iga kord tõmblema, kui ma kuskilt loen, et kellegi laps soovib oma väikseks jäänud riideid edasi pärandada. Võehh. Milline kole sõna elava inimese kohta. Aga see selleks.

Mulle öeldakse tihti, just sugulaste ja pereliikmete poolt, et on meil ikka vedanud, kolm poissi, Hendriku riided lähevad edasi Raimondile ja need siis omakorda Kristoferile. Milline kokkuhoid! On ta jee nii ju, ma ütleks selle peale. 😀

Hendrik ja Raimond kannavad oma riideid põhimõtteliselt viimse piirini, st seni kuni kuskil on auk või plekk, mis enam pesus maha ei tule. Raimond saab väga vähe riideid Hendriku kapist endale, sest juba Hendrik kannab oma asjad üsna räbalaks enne, kui välja kasvab neist. Kristoferi kapis pole ühtegi Hendriku ja Raimondi asja, sest noh, nagu ma eelpool rääkisin ja üldse, minu maitse lasteriiete osas muutub ajaga päris palju.

Nad kasvavad ka mühinal, viimasel ajal. Või vähemalt Hendrik. Sügisel kandis 122 suurust, nüüd vaatan, et püksid kukekad ja pluusikäised lühikesed.

Kristofer samamoodi. Avastasin täna, et kapp suht tühi normaalsetest riietest ja mõtlesin proovida, ehk keegi netis müüb hulgi ära, aga see otsimine ja pakkumiste läbi vaatamine kulutab nii palju närve.

Kui ma postitan, et soovin osta hulgi riideid, bodyd, pluusid, püksid, sukapüksid jne, siis leidub ikka inimesi, kes tulevad ja pakuvad sulle ühe paari sukapükse või kolm paari trussikuid ning küsivad ka sellist hinda, et ma saan juba poest uued selle eest. Sellepärast ma vist kunagi polegi netist viitsinud lastele riideid osta.

Ega täiskasvanute riiete otsimisega seis parem ole. Otsisin eile kampsunkleiti ja mu postituse alla ilmus keegi meesterahvas, kes teatas, et on moedisainer ja hoiatas mind, et antud kampsunkleit sobib vaid väikese rinnapartiiga naisele. 😀 Või kui olen otsinud nt punast pluusi ilma ühegi detailita, pakutakse kollaseid kummikuid. 😀

Ma ise ei viitsi ka lasteriiete müümisega väga tegeleda, st beebiriided annan ära ja suuremad viin uuskasutuskeskusesse. Lihtsalt ei viitsi pildistamise, müügi ja postitamisega tegeleda. Samas ega nad mul kannavad asjad suht viimse piirini ära, et piinlik oleks neid müüa. 😂

Sain siin erinevaid pakkumisi küll, aga lõpuks jõudsime Geiduga järeldusele, et mõttekas on poest osta. Teeme järgmine nädal ühe Pepco tiiru Rakveres, sest koju ja lasteaeda ma ei osta neile kunagi kalleid riideid, pigem odavamaid. Rohkem panustan raha õueriietele, jalatsitele ja viisakamatele riietele, millega pidudel ja väljas käia.

Samas pole ma seda tüüpi inimene, kes katkiseid riideid parandada viitsiks. Oma lapsepõlvest mäletan küll, et ema lappis iga sokiaugu kokku või õmnles pükstel põlved terveks. Mul pole kodus isegi niiti ja nõela. 😀

Ja siis vist ostame mõned riided ka kõhupiigale. Ma ütlen ausalt, pole talle mittttteeeemidagi ostnud, sest mul siiani natsa raske uskuda, aga mõne asja võib ju võtta. 35. nädalal viimane UH, eks siis näis, kas on midagi külge kasvanud või ei. 😀

2 thoughts on “Lasteriiete “pärandamisest” ja uute leidmisest”

  1. Ma olen siiani H&M ostnud. Seal suht tihti kampaaniad.
    Ja lisaks olen lapselt lapsele ja põnnilt põnnile ja teistest samalaadsetest taaskasutustest ostnud. Üldse müügiboksidest saab enamasti korralikke riideid mõistliku hinnaga. Muidugi on ka seal selliseid kes oma vanu riideid kolm korda kallimaks väärtustavad kui poes asja hind aga samas neist boksidest saab heaga mööda jalutada.

  2. Jane, kle, kas sa minu poiste riideid ei taha? Ma ei viitsi ka üldse müügiga tegeleda ja ega ma pole kindel, et üldse müügiks kõlbaks, aga ma tean, et mu lapsed kannaks küll, kui selga veel läheks 😀 Kirjutan sulle blogi FBsse, loodetavasti ei solvu vms 😀

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga