***

Kui avastad kõhust muna…

Eelmise nädala alguses täiesti lampi katsusin oma kõhtu ja tundsin väikest munakest seal. Vasakul, natuke külje peal.

Lasin Geidul ka katsuda, et kas tema ka tunneb, sest teate ju küll tüüpilist ärevikku – kui keegi teine ka kontrollib ja tunneb, siis seal midagi on.

Geit tundiski. Käskisin tal kohe ennast ka näperdama hakata, et kas tal ka seal muna on. Katsus, ütles, et ei ole.

Okei, signaal ajju – sa oled suremas. Eks ma natuke paanikasse läksin, sest kuigi teisel pool samas kohas oli ka selline asi, siis ei olnud seda tegelikult nii väga tunda ja olin pigem segaduses, et kas on või ei ole. Vasakul pool aga kindlasti oli.

Ma võtsin arstiga kohe ühendust ja rääkisin asja ära. Saatsin pildi ka, kus hoidsin kätt seal, kus muna tundsin ja ta vastas, et seal muid organeid pole peale soolestiku ning võib olla, et mul on lihtsalt roojamass soolestikus kinni.

Soovitas nädalavahetuse oodata ja kui tänaseks pole ära läinud, siis panna aeg arstile.

Mina muidugi suutsin nädalavahetusel olla nii tark, et googeldada isasuguseid erinevaid asju ja kui uskuda dr Googlet, peaksin ma surema kolm nädalat tagasi. 😀

Tänaseks oli “muna” alles, võtsin arstiga ühendust ja sain ka tänaseks kohe aja.

Nüüd just tulin sealt ja mul on ikka päris piinlik. Tegelikult ei ole, aga, et asja siluda, ma peaks ilmselt nii ütlema.

Diagnoos: palju õnne, teil on roided!

Ma vabandasin, et arsti aega raiskasin ja ta ütles, et ei ole hullu, sest, kui tunned midagi ebatavalist, siis tuleb ikka kontrollida.

Veel lubasin ma arstile, et lähen kindlasti kooli tagasi. 😀

Hahaaa, ma lohutan ennast sellega, et ma pole siin ainus loll. Geit ei tundnud endal roideid üldse, nii et… Meid on vist kaks, kes peaks minema uuesti koolipinke nühkima.

Ausalt, ma ei ole see inimene, kes iga mügariku peale arstide uksi kulutab, pigem olen mina see, kes ei lähe ka siis arstile, kui juba surm silme ees virvendab. Okei, siis ikka lähen, kui tunnen, et nüüd ongi kõik.

Ja nüüd on muidugi hea huumorit teha sellel teemal, eks. Oleks te näinud mind kodus, kuidas ma patja nutsin ja ei tea, mida endale külge mõtlesin. Ülemõtlemise võlud, ma ütlen.

Kontrollis tuleb aga sellegipoolest käia.

Okei, ma enam ei leina ennast ja plaanin naasta tagasi tavaellu. Auto on vaja puhtaks pesta.

13 thoughts on “Kui avastad kõhust muna…”

  1. Hahha sellega tuli mu oma seik meelde kui samuti leidsin enda seest mingi veidra tüki mida edasi tagasi lükkasin. Läksin kh perearstile ka tema tundis katsudes just seda ainsat tükki ja lükkas samuti ühest kohast teise. Sain meeletult kähku aja ultrahelisse aga ise olin juba end niii hulluks mõelnud et otsapidi korraldasin iseenda matuseid 😂😂😂 agaa vot kus lops. Mu kasvaja eemaldus 10nädalat peale ultraheli 😀 upss noh

  2. Mina käisin 10-11 aastaselt arsti juures kuna rinnus oli tükk ja valutas. Arst ütles, et mul hakkasid tissid kasvama😅

      1. Mina avastasin ka mingil hetkel muna kõhust. Algul ei pööranud ma väga tähelepanu. Ajapikku tekkisid kõhuvalud. Rääkisin ka arstidele aga ei midagi. 1 korra siis läksin traumapunkti et ei ole Ok. Kirurg katsus ja vaatas et mul justkui väga valus ei olegi, et tühi koht ei saa ju valutada. Uh midagi ei näidanud. Küll arvati suurenenud lümfi, kord et armisong mis on keisti järel tekkinud jne. Siis hakkasin ise ennast jälgima ja taipasin et kui muna on kogu aeg väikse sõrmeotsa suurune siis päevade ajal muutus ta kastani suuruseks. Ja lihtsalt jalutasin lõpuks tuima näoga valhaspool järjekorda naistearstile. Ja vot sulle ehmatust. Kiiresti kiri Pelgulinna sünnitusmaja targemate arstide juurde ja magnetuuringule , kus sain muidugi riielda, et kus ma varem olin ja miks ma kannatasin. Aga aastaid ju keegi ei kuulanud.
        Möödus umbes kuu ja sain ka endometrioosi eemaldatud 🙂 meie ise ju siiski tunneme oma keha ja alati ei ole arstidel õigus. Tuleb käia ja korrutada.

  3. Katsusin, mul ka alumine ribi vist nagu muna 🙂 hea, et enne ei ole seda katsunud – oleks ka vblla arstile jooksnud 🙂
    Aga google on parim arst ikka 🙂 mul ämmakas ka arvele võttes rõhutas, et kui mingid mured v probleemid on, et siis kindlasti temale helistada/kirjutada 🙂 mitte googledad.

  4. Tuli meelde samasugune situatsioon endal, olles samal ajal haiglas ühe teise asja pärast, kui teatasin arst-residendile, et a mul siin ka mingi imelik tükk, nooruke arstipreili tõmbus hetkega kaameks, vaatas ja katsus ja naersime siis mõlemad 😀

  5. Kallis Jane!!! Eksimine on inimlik, sellepärast pole kohe inimene loll. Paanikas inimene reageeribki ja käitubki nii. Sa oled väga tubli naine. Pole lihtne hooldada kogu aeg viit inimest, enda jaoks ei jää isegi aega ja see üsna kurnav. Kui tuleb õige aeg, kõik saab korda 🙂 Soovitan raamatuid(eneseabi), need aitavad väga palju asjadest aru saada, milles asi on 🙂 kas tegemist on ülitundlikkuse või masendusega jne 😍 soovin Sulle kogu oma südamest kõike head 😍 loodetavasti leiad ka kunagi endale aega 🙂 see aitab tohutult enesetunnet 🙂 tegeleda oma lemmikasjaga nii, et ei pea muretsema, täiesti välja lõõgastuda. Muretsemisest ürita nii lahti saada, et kui lõpetad, võid saada elupäevi juurde. Mind motiveeris see. Ma ka kunagi muretsesin 🙂 jagugu Sulle positiivseid mõtteid 🙂 ei ole palju naisi, kes saaks nelja lapsega hakkama. Sellise meedia tähelepanuga ka veel 🙂
    Kallid, musid, paid 🙂 💥

    1. Hei! Aitäh sulle! 😉 Selliseid raamatuid loen palju, viimasel ajal isegi liiga palju. 😂 Ma hetkel keskendungi lastele ja perele. Kui nemad juba suuremad, küll see oma aeg ka tuleb siis. 😉 Aitäh sulle ilusate sõnade eest. ❤️

Vasta Kats-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga