***

Kellele anda oma hääl, kui ei jaga poliitikast mitte midagi?

Ma alustan seda postitust kohe siira ülestunnistusega – kui asi puudutab poliitikat ja valimisi ja hääletusi… olen ma ilmselt maailma lollim inimene. Ma ei jaga poliitikast mitte midagi, ei ole kursis teemadega, mis selle ümber keerlevad ega tegelikult, ausalt öeldes, huvitugi sellest. Eluga olen justkui rahul, millegi üle ei kurda (mis puudutab elu Eestis) ja rohkemat nagu nõuda ka ei oska.

Jep, nüüd ilmselt paljud tahaks mind lolliks sõimata või kividega surnuks visata, aga ähhäää, ma juba tunnistasin ise, et selle koha pealt olen ma küll loll nagu lauajalg. Ma ei tea, kas selle üle piinlikust tunda või ükskõikset suhtumist omada. Valin selle viimase vist. Okei, natuke ikka piinlik on, aga pigem rohkem.. suva.

Võib-olla oleks tõesti minu kodanikukohus poliitikast räigelt huvitatud olla ja seda teemat suure kirega võtta, täpselt nagu teen ma seda nt blogimise puhul, aga mind ei tõmba see. Ma ei tea, ma ei ütleks, et mind ei huvita, mis meie riigis toimub, aga nagu ülevalpool mainisin, olen ma eluga rahul. Ma pole kunagi kurtnud, et vanemahüvitis liiga väike oleks või palk niru (kui nt Selveris töötasin) või aktsiisid liiga kõrged on. No muidugi, kui vanemahüvitis ja peretoetus tõusevad, on see ju igati tore, aga kui ei tõuse, pole ka hullu. Okei, kütuseaktsiis puudutab ka mind, sest paramatult kuulen ma Geidu vingumist, et kütust läheb palju ja see omakorda maksab hirmsat hinda, aga üldiselt… Olen ma rahul.

Muidugi tahaksin ma sellest teemast rohkem huvitatud olla, aga sundida ennast erinevate erakondade kohta uurima, mida nad kõike lubavad, mida nad juba teinud on, millega nad on Eesti rahvast alt vedanud… Ma ei tea, ma ei tunne selle vastu huvi ja vastu tahtmist seda kõike uurida… tundub minu jaoks liig. Savisaare kohtusaagal hoidsin mõnda aega silma peal, aga seda ka sellepärast, milline tsirkus igakord toimus, kui Savisaar jälle kohtust kiirabiga minema viidi, sest ühtäkki hakkas tal seal korraga nii halb.

Kõik need väidetavad poliitikute altkäemaksud, külmkappide vahel nagistamised, plagiaadid koolitöödest, üldse kõik, mis on seotud poliitikute ja poliitikaga… Ütleme nii, et ma olen poliitikaga täpselt nii palju kursis, kui Reporteris või Seitsmestes uudistes räägib. Võib-olla isegi vähem.

Ma pole mitte kunagi valimas käinud, tunnistan jällegi ausalt. Kuid sellel korral tahaks oma häält kasutada. Niiöelda oma kodanikukohust täita. Kelle poolt ja miks hääletada, kui sa ei jaga poliitikast midagi ja oled eluga oma riigis justkui rahul?

Kunagi ma olin arvamusel, et mis see minu hääl ikka annab, eks. Aga nüüd on see kuidagi nii tobe vabandus, miks mitte hääletada, sest omast kogemusest ju tean, kuidas iga hääl on tegelikult väga väga oluline.

Kellele annad sina oma hääle? Miks? Kas üldse hääletad?

37 thoughts on “Kellele anda oma hääl, kui ei jaga poliitikast mitte midagi?”

  1. EKRE”le andisn hääle, sest isa käskis. Ei lubanud teisi valida. 😂 Igatahes mul tegelt valimistest suht savi ja teemadega kursis pole.

    1. Isa käsul! 🙂 Tule taevas appi, miks mõned naised küll sellised on. piinlik ja kurb. Isa paneb su mehele ka, keelab aborti teha, kõrgharidust saada ja kui sõna ei kuula, tõmbab vastu vahtimist? Mille poolest need EKRE-isad erinevad moslemihuuludest isadest?

      1. See on tõesti kohtutavalt masendav, kui isa käsul annad hääle sellistele natsidest jubedikele. Loe natuke, mis nende arvamus naistest ja nende õigustest on… Kohutav lugedagi!

  2. Mina ka loll nagu lauajalg. Lähen esimest korda valima. Valin EKRE ja Aare Rüütli. Ainuke keda tean ja kes väärib valimist.

      1. Nagu öeldud. Loll nagu lauajalg 😀 mul mees valib EKRE. Ja no kuna ma ei tea poliitikast midagi siis vaatasin huvi pärast, et kes seal EKRES siis on. Nägin Aare Rüütlit ja ilma mõtlemata teadsin, et valin siis tema. Kuna Aare tundub igati hea inimene siis ma usaldan teda ja valin EKRE.

    1. Lihtsalt kurb on lugeda, kuidas naised valivad oma isa ja meeste käsu järgi. Ja uhked ka veel oma rumaluse üle. Kas te natukenegi ei suuda tutvuda parteide programmidega, kasvõi lühikokkuvõtte läbi lugeda? Vaadata kandidaatide haridust, eelnenud elukäiku, sõnavõtte, kogemusi?

      Naised on rohkem kui sada aastat võidelnud selle eest, et neil oleks õigus valida, haridust saada, oma keha üle otsustada, tööd teha, mitte vägivalda kannatada.
      Ja siis aastal 2019 tulevad välja naised, kellel on “suht savi”, “mees valis ja mina tema järgi”, “isa käskis” jne. jne.

      EKRE on kõige naistevaenulikum partei- nad blokkisid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni, nad leiavad, et üle 27a lasteta naine on ühiskonnale kahjulik element ja pensioniealine naine kõige kasutum osa ühiskonnast. Nad tahav koolides teha kohustuslikuks usuõpetuse, lubada aborte vaid meditsiinilistel näidustustel st. vägistamise ja intsesti ohvrid enam aborti teha ei tohiks, piiraza naiste pääsu ülikoolidesse jne. jne. Võõravihast, ksenofoobiast, karusloomafarmide pooldamisest jm. ei maksa rääkidagi, kuigi ise uhkustavad oma immigrantidest valijatega Soomes.

  3. Valik on seekord pigem strateegiline, sest EKRE oma väljaütlemiste ja lubaduste ja olekuga on lihtsalt niiiiiii kibestunud ja vihkav ja ko-hu-tav, et strateegia käisb valida reformi, et mitte ekret võimule saada! Keskerakond tõi meile selle toreda tulumaksusüsteemi ja kõrged aktsiisid, seega tema ei ole ka mu number üks valik. Olen samal arvamusel et poliitika ei huvita väga ja eluga suurel määral olen rahul, aga lihtsalt hirm tuleb peale mõeldes, kuhu viib ekre oma vihkamisega Eesti riigi? Saab meist uus Saksamaa Hitleri võimu all?

    1. Ma ei tea, miks, aga mulle on EKRE jätnud ka sellise vastuolulise ja kuidagi… pealesurutud? mulje ja millegipärast ma ei kaldu üldse nende poole. 🤔

      1. Kui tahad lihtsalt valimise pârast valida ja erakondadest ei jaga ööd ega mütsi ja seni oled eluga rahul, siis vali Reformierakond, sest just nemad on olnud viimased 15 aastat võimul ja kujundanud tänase eesti. Välja arvatud viimased 1,5 aastat (pärast seda “külmkappide vahel nagistamise” skandaali ja Rõivase taandamist), kui on olnud Keskerakond ja kes, nagu Kristi mainis, selle maksu- ja aktsiisisüsteemi kehtestasid, millega väga suur osa Eesti maksudest Lätti läks, kuigi seda oleks saanud kasutada oma riigi aitamiseks.

        1. Mina ei tea ka valimistest mitte midagi ja ei huvitu piisavalt, et end kursis hoida. Järva Teatajast leidsin aga otsetee rakenduse Hääleandja juurde ja nüüd on mul vähemalt suund teada, kas olen parem- või vasakpoolne ja kelle kohta uurida ja siis hääletada. Panen lingi siia ka.
          https://www.postimees.ee/haaleandja/

      2. Just, kui senisega rahul oled, siis KINDLASTI MITTE ekre-hullud. Senise Eesti on suuremal määral kujundanud Reformierakond.

  4. Valisime mehega ka EKRE. Miks? Elan Saksamaal ja ei taha Eestile sellist tulevikku nagu siin. Väga palju välismaalasi, kes ei taha tööl käia, ei pea seda riiki oma koduks ja ei taha keelt õppida, aga tahavad riigi kulul elada. Niipea, kui Eestil paremini läheb, muutub see meilgi aktuaalseks küsimuseks. Riik ei pea selliseid inimesi ülal pidama, kes integreeruda ei soovi ja kohalikel peab olema õigus ja võimalus seda välja öelda. Sakslane juba enam eriti ei julge. Ongi kõik.

    1. Sa oled ise immigrant ja halvustad teisi immigrante? Endal ei ole piinlik? Eesti on 20 a jooksul vastu võtnud 217 pagulast, neist enamus on siit juba lahkunud. Ja kes on jäänud, teevad tööd ja saavad hästi hakkama.

      1. Rohkem funktsionaalset lugemisoskust ei teeks paha! Ma rääkisin inimestest, kes ei soovi võõral maal keelt õppida ega integreeruda, küll aga tahavad selle maa ja rahva kulul elada.
        Me ei ole päevagi töötu abiraha ega teisi toetusi saanud ega taotlenud. Mu mehel on raske töö, ise läksin uuesti kooli uut ametit õppima, kooli kõrvalt käin tanklas tööl, keele oleme suhtlustasandil selgeks õppinud, laps on koolis tubli. Seega jah, palun vabandust, üldse ei ole häbi. Meiesuguseid on siin ka palju. Aga meis ei ole küsimus, sest me ei kurna riiki ega ela kohaliku rahva kulul. Rõhk sellel teemal pole mitte sõnal “välismaalane”, vaid sõnal “laiskus”.

  5. Mina valisin SDE. Miks? Sest olen õppinud maksuspetsialist, lisaks usun, et rikkus peab olema ühiskonnas võrdsemalt jaotunud. Olen kursis lubaduste ja katteallikatega. EKREl kõige utopilisemad ja allikatega katmata.

    1. Täiesti nõus. Kaabude lubadused stiilis- võtame USA käest miljardi laenu (mida hakkavad tagasi maksma meie lapsed) ja “raha on taastuv loodusvara” on naeruväärsed. Sellist juttu võib rääkida vaid Eluylikooli igavestele õpilastele, aga EKRE valijad paraku enamasti sellised ongi.

      1. Ma ei ole kunagi aru saanud, miks halvustatakse ja alavääristatakse neid inimesi, kes valivad mõnda teist erakonda. Ma ei valiks mitte kunagi elus Reformierakonda, aga ei suru oma arvamust kellelegi peale ega halvusta selle erakonna valijaid, ei populariseeri ka enda eelistusi, kui just ei küsita. Mõõdutundetu üldistamine (nt. “kõik EKRE valijad on rumalad”) näitab inimese enda kohta nii mõndagi.

  6. Tead mis, Jane, ma sulle ütlen? Teiste arvamuse küsimine on üks kõige rumalam tegu. Kui sa ei tea, keda valida, kuid tahad kindlasti valima minna, siis pane silmad kinni ja vali see kandidaat, kelle nimi su näpu alla jääb. 😀 Kui valimisjaoskonnas üldse on nimekirjad olemas. Mina teadsin kindlalt, keda ma valin, kuid seda ma teistele küll ütlema ei hakka. Hääletamine on inimese eraõigus ja tal ei ole kohustust oma valitud kandidaadi/erakonna nime avaldada. Suur osa minu tutvusringkonnast on EKRE toetajad, kuid mina mitte. Ma käisin eelhääletusel ära ja valisin selle, kes mulle sümpaatne on. Isegi, kui minu antud hääl peaks raisku minema(erakond ei jõua riigikokku), siis mingi surve mõjul ma seda häält teisele erakonnale ka ei loovuta.

    1. Ega ma ei olegi kelleltki välja pressinud, keda ta valib ja miks 😀 Ilmselgelt inimese oma valik, kas räägib kaasa või ei 😀 Ma ei küsi ju teiste arvamust sellel eesmärgil, et enda valik teha vaid lihtsalt huvi pärast, kes keda valib ja miks just teda. 🙂

      1. Mind ka poliitika ei huvita ja ma ei oleks vast isegi kedagi valinud, kui see kandidaat ei oleks kandideerinud(SDE erakonnast). EKRE toetajatega on mul lähim kokkupuude olemas ja minu arust on nad liigselt pealetükkivad enda erakonna poolt hääletema kutsuma. Ma olen nõukaajal elanud ja kujutan väga hästi ette, mis siis saab, kui EKRE peaks valimised võitma. Mina sellist riigikorda ei taha. Kuna mul poliitika vastu huvi puudub, siis ei hakanud ma ühegi erakonna lubadusi üldse sirvimagi, vaid hääletasin sümpaatse Võru mehe poolt. 😉 Lubadustesse ma nagunii ei usu…

  7. Mul on lihtne põhimõte: kui erakonna juht on äärmiselt ebasümpaatne, siis ei vali selle erakonna esindajat. Näiteks: rohelised- Zuzul puudub haridus ja tegelik teadmine keskkonnakaitsest- ta on populist ja manipulaator. (Ise olen keskkonnakaitse insener ja õpin muuhulgas juurat, niiet leian, et võin arvata küll.) Elurikkuse puhul on nende peamine põhimõte- nutikas ökoriik nii vasturääkiv ja ajuvaba. Selleks, et saada ökoriiki, peab võtma vastutuse, et me ei saa kogu meie eluks vajaliku tootmist jne lükata naabrite kaela ja siis rõhutada, kui ökod me oleme. Ja nutikas tähendab investeeringuid ja raha, aga raha ei kasva puuotsas.. Ekre osas ma isegi ei kommenteeri.. Sotsid- Ossinovski majandab üksi ilma oma liikmeid kuulamata- seega, ei. IRL tegi maailma haigeima maksusüsteemi, seega, ei. Eesti200 – Kristiina Kallase jutt pärast läbikukkunud reklaamikampaaniat oli lihtsalt jabur. Vabaerakonna praeguse juhi sõnavõtud ei hiilga kohe üldse. Mingid kommunistid ja üksikkandidaadid mind ka ei tõmba. Seega jäi järgi kesk ja Reform- Kaja on tark naine ja see erakond oli kõige vähem vastumeelne. Jüri on sümpaatne, aga tal pole normaalseid ministreid kahjuks. Mulle meeldib ka see, et edasipüüdlikkust ei karistataks ja et asjade ärategemiseks tuleb ka vastutada ja ise ka ohvreid tuua, vaeva näha jne. Raha ei kuku taevast alla ja selleks, et saaksime suuri toetusi, tuleb majandus kasvama saada. Ainuke asi, mis mulle reformi puhul ei meeldi, on see, et nad jätsid kõige nõrgemad ühiskonnaliikmed liiga kauaks abita- puuetega inimesed, omastehooldajad jne. Aga see on parandamiskoht ja võimalus nt sotsidega/keskiga koalitsioonis parandada. Minu hääle sai üks väga kogenud inimene, kes ei ole varem poliitikas kaasa löönud, kuid ma tean, et tal on palju anda ja ta on väga hea inimene- töötasin temaga veidi aega koos. 🙂

  8. Mina hääletasin isamaa poolt “iva poolt”. Sellel on mitu head põhjust. Esiteks ilmselt andis see oma lükke, et terve see aeg, kui Iva on praegu olnud sotsiaalkaitseminister ja minu ema tema nõunik, siis ma olen selles kõiges niiii palju sees olnud et võiks öelda lause tüüplause et “niiiiii palju et lausa paha hakkab”, aga tegelikult on mul selle üle niiii hea meel, sest ma jagan ja saan aru nii palju rohkem ja kõik on super, mu arvamus pole enam never nii pealiskaudne ja selline nagu rahva lihtarvamus on kaasa haaranud ka end halvasti mõtlema. Teiseks kuna ma saan palju rohkem aru, siis ideaalsemat inimest ei anna leida, ta nagu mõtleks KÕIGILE teistele enne kui iseendale, ta pole grammigi omakasupüüdlik ega midagi. Super inimene.
    Kui sirvida Iva fb profiili, siis ta jagab pmt igapäevaselt tublisti, mida head ta jälle on päevajooksul korda saatnud või mis sai jälle tehtud, ta hoiab lihtinimesi kursis kõigega.
    Ilmselt said kõik Järvamaal postkasti ka tema valimislehe ja mulle niiiiiii meeldis üks kindel lõik sealt mis on niiii paganama õige, mis aitab sul õieti valida ükskõik kelle heaks:”Targad inimesed on öelnud, et ärge valige poliitikuid nende lubaduste, vaid nende seniste tegude järgi….” ja olgem ausad, Iva on teinud super tööd kogu hinge ja südame ja pühendumusega ning mina südamest loodan, et ta teeb seda ka edaspidi. 😍❤️🤗🤗🤗 Hoiame üksteist ja valime targalt.

  9. Täida nt Postimehe valimiskompass ja anna oma hääl seal võitjaks tulnud kandidaadile. Kompassi küsimused võivad esialgu keerulised tunduda, aga isegi kui vastad poolhuupi, saad mingigi aimduse, millise erakonnaga su vaated klappida võiks. Mina sain näiteks suhteliselt täpse tulemuse.

  10. Mina olen alati olnud Reformi valija. Aga… sel aastal on olukord kuidagi nukker.
    Nende väikeste “pudinate” poolt ei näe mõtet hääletada (Vabaerakond, Rohelised, Elurikkus, Eesti200 jne). Esiteks, ei usu, et nad künnise ületavad, seega põhimõtteliselt mahavisatud hääl. Teiseks, nende programmid ei kõneta eriti ja üleüldiselt ei tundu sümpaatsed tegelased – eriti Eesti200. See nende eestlaste-venelaste ühendamise kampaania oli teoorias tore ja teema kindlasti vajab arutamist, aga see, kuidas nad sellele lähenesid ning selle kampaania järelkommunikatsioon… tõmbasid endale ikka korralikult vee peale.
    EKRE välistasin enda jaoks samuti automaatselt. Jah, Eestis on valimised vabad ja igaüks hääletab selle poolt, kes talle kõige paremini sobib ja teiste valikuid ei tohiks kritiseerida. Aga nii palju, kui minu tutvusringkonnas EKRE valijaid on, siis ei ole tegemist arukate inimestega. Need MA’d ja MAILI’d ongi see probleem, miks ma kardan väga EKRE võimulesaamist. “Mees valis, valisin ka”, “Isa käskis” – kirjeldab väga hästi EKRE naisi halvustavat ja alandavat poliitikat (kõik ikka mäletavad veel seda toredat väljaütlemist, et 27-aastane lastetu naine on ühiskondlikult kahjulik element?), homofoobsusest ja rassismist ei tasu rääkidagi. EKRE valimisprogramm on ka kõige kallim – lubatakse maad ja ilmad kokku, kuid paraku ei nähtu nende programmist, kuidas nende lubaduste täitmiseks tehtavaid kulutusi katta kavatsetakse. Minu tutvusringkonnas olevad EKRE valijad on enamasti keskharidusega (kui sedagi), aga siiski “Eluülikooli” lõpetanud ja “Täiskohaga emmed” – on ka erandeid, aga valdavalt on profiil selline. Joonistubki välja muster – haridust pole, tööd ei leia ja siis ollakse pahased võõrtööjõu peale, kes nende töökohad endale napsavad. Näiteks tarkvaraarendaja positsioonile peaks kindlasti valima põhiharidusega 50-aastase, sest ta on eestlane, mitte 30-aastase magistrikraadiga spetsialisti, sest ta on nt Indiast. Sest noh, patriotism ja rahvuslus ja kogu see jutt, eksole. Ma armastan Eestit ja seda, et ma olen eestlane ja välismaalastega suheldes räägin Eestist nii, et uhkusenoot on hääles ning soovin, et meie riik ja kultuur püsiksid. Aga EKRE poolt ei hääleta ma relvaähvardusel ka, sest nemad on eestluse säilitamiseks valinud väga valed meetodid.
    Nii, kes meil veel on… Kesk on selline nii ja naa. Neil on häid ettepanekuid, kuid minu jaoks on Kesk siiani Savisaare-erakond, kuigi Ratas on peaministrina võrdlemisi sümpaatne ja paistab olevat tugev liider. Aga selle Savisaare-seose tõttu pole nad mulle (kui valijale) end siiski veel piisavalt tõestanud.
    Sotsid ja Reform. Kui valimisprogramme vaadata, siis ma samastun ilmselt kõige enam Sotsidega, kuid minu jaoks jäävad sealsed kandidaadid liiga “pehmeks”. Ei näe seal tugevaid liidreid paraku. Ega Reform ka just erakonna esinaisega ei hiilga. Kaja Kallas on väga tark ja laia silmaringiga naine (tean teda isiklikult), aga jällegi, liidrina jääb pisut lahjaks. Samas on seal rohkem potentsiaalseid tugevaid ministrikandidaate ning nende programm ei küll mu lemmik, kuid samas ei ole ka vastuvõetamatu.
    Minu hääl läks Reformile – osaliselt seepärast, et pooldan nende poliitikat, osaliselt protestihäälena EKREle.

    1. Taaskord, vältimaks liigseid üldistusi😊. Olen EKRE valija ja omandan hetkel teist kõrgharidust. Ja pole elus kohanud inimest, kes arvaks, et tarkvaraarendajaks sobiks 50-aastane põhiharidusega inimene. Ükskõik mis rahvusest😊.

      1. Aga tõesti, Ekre- valijad, MIKS te seda teete? Ma ei oota vastuseks, et “isa käskis” või “aga teised ei ole ju midagi teinud” vastust. Erakond peaks esindama valija maailmavaadet, mitte muutusesoovi. Kas keegi selgitaks veidi?

      2. Kristikene, nagu ma oma kommentaaris kirjutasin – on ka erandeid. Nagu Sa ise kellelegi eelnevalt soovitasid (eeldan, et olid Sina, kui oli mõni teine Kristi, siis vabandan), siis natuke lugemisoskust ei teeks paha.
        Usu või ära usu, aga 50-aastase (okei, tegelikult oli vist 47-aastane, täpselt ei mäleta enam) põhiharidusega tarkvaarendajaga on tööalaselt paari aasta tagune isiklik kogemus olemas. Personalijuhina näen igasuguseid põnevaid inimesi, keda aastaid hiljem ka imestusega meenutan, aga see pole praegune teema. Mõte on selles, et keskealine põhiharidusega IT-spetsialist ei ole absoluutselt ainus selline näide, mis siia konteksti sobib.

        Igaks juhuks mainin ka, et ma absoluutselt ei halvusta kõrghariduseta/pooliku haridusega inimesi. Vastupidi, mu tutvusringkonnas on mitmeid akadeemilise hariduseta inimesi, kes on mingis valdkonnas end iseseisvalt nii palju arendanud ja ennast ise üles töötanud, et elavad paremini, kui mina oma diplomitega unistadagi võin. Küsimus ei ole selles, kui palju keegi koolis on käinud ja mis diplom tal taskus on. Pigem on küsimus inimeste ebarealistlikes ootustes ja kisas, et riik ei hoolitse nende eest ja palk on väike ja sada häda. Kallid inimesed, esiteks, meie olemegi riik. Võimalused on igaühel võrdsed ennast teostada ja seeläbi riigi eluolu arendada, ei tasu oodata, et kuskilt lihtsalt küsimise peale kuldmune pudenema hakkab. Teiseks, jah, PS järgi on igaühel õigus riigi kaitsele ja abile puuduse jms korral. See kohustus on ju täidetud – miinimum on tagatud ja minu arvates on väga vale oodata, et riik midagi rohkemat pakuks. Igaüks vastutab enda õnne eest ise ja kui mõni ukrainlane või süürlane tahab siia paremat elu ja õnne otsima tulla, siis jumala eest, las ta tuleb. Samamoodi lähevad eestlased oma õnne Saksamaale, Prantsusmaale ja kuhuiganes otsima.

        1. Hästi põnev oleks sel teemal diskuteerida. Paraku see kommentaarium siin pole sobiv koht. Ma lihtsalt lühidalt ütlen, et meie arvamused lähevad lahku alates seisukohast, et kõigil on võrdsed võimalused end aidata. Paraku see nii ei ole. Edasi võiks arutleda, kas seadusega tagatud miinimumiga on ka tegelikkuses võimalik hakkama saada. Minu ema on nt. pensionär ja tasub oma napist pensionist oma pesionärist ema hooldekodu arveid. Kui mu ema üksi peaks elama, ei saaks ta rahaliselt mitte kuidagi hakkama. See selleks. EKRE populaarsus on suures osas tingitud sellest, et erakonnad on arvestatava hulga oma inimesi ära unustanud ja need inimesed ei näe enam väljapääsu. Sama probleem valitseb tegelikult ka nt. Saksamaal ja Prantsusmaal ning mujal (rikkad saavad järjest rikkamaks, vaesed jäävad järjest vaesemaks), olles Eestis võimendunud, kuna vaesus on suurem. Ja nii edasi.

          1. Ma igaks juhuks ennetan tublide ja ise kõigega hakkama saavate eestlaste seisukohta, et pensionärid ja hooldekodude arvete tasujad on ise süüdi, et elus ette ei mõelnud ja nüüd virelevad ning et see ei olegi riigi ülesanne.
            Saksamaal nt. leiti juba 1995. aastal, et kulutused hooldusele on liiga kõrged nii riigile, liidumaadele kui ka inimestele endile. Seega maksavad kõik mõõdukat lisakindlustusmaksu, mis ei jäta hooldust vajavat inimest oma hädas päris üksi.
            Mul on muidugi hea meel, et on nii palju jõukaid eestlasi, kes arvavad, et elu on parem kui kunagi varem ning kõik saagu kõigega ise hakkama, sest kõigil on võrdsed võimalused.
            Vabandust, et jutt pikaks läks, olen sotsiaalse närviga inimene.

  11. Isamaa- saab tagasi kogumispensioni, praeguseks kogutud 8000 EUR, saan oma võlad ära maksta.

    1. Võlad maksta ja siis uusi hakata tekitama? Elada tuleb osata ja ise kõrvale panna! Pensionipõlves loodad, et riik sind yleval peab?

  12. Nii tore on lugeda, et keegi on oma eluga rahul 😊 ka mina olen ning ei oskagi valmislubadustest endale midagi meelepärast välja valida, sest noh, olgem ausad, need on ju LUBADUSED. Eestis on niigi hea praegu elada!
    Muidugi võiks vaadata suuremat pilti, aga päeva lõppedes vaatab lihtne inimene siiski, et kuidas ta ise hakkma saab.
    Aga ma ka ei oska vist kedagi valida ☹️

  13. Ma lihtsalt tuletaks Janele (ja ka mõnele teisele) meelde, et aktsiisi hakati tõstma kohe peale 2015 a valimisi, kui valitses kes? Reformierakond! Mingil hetkel lykati Taavi pukist ning siis, kui alkoralli oli täies hoos, oli muidugi reformikatel hea näpuga näidata, et vaata! Vaata mida Jevgeni teeb!
    Ma pole yhegi erakonna usku, aga see on lähiajalugu, mida inimesed kipuvad unustama.

  14. Vastus küsimusele, kelle poolt valida, kui ei jaga poliitikast ööd ega mütsi, on lihtne – vali see, kes nagunii ei võida ja seega võimule ei saa. Seega variandid oleksid järgmised: Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Eesti Vabaerakond, Eesti 200, Isamaa, Erakond Eestimaa Rohelised, Rahva Ühtsuse Erakond, Eesti Iseseisvuspartei, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei või Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu või valida keegi üksikkandidaatidest.

Vasta Anete-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga