Inimestel on suurepärane oskus pressida, just eriti naistel. Kes sünnituslaual, kes niisama elus. Mulle pressitakse aina peale seda kauaoodatud tütre* teemat.

Las ma vastan mõnele enamlevinud küsimusele.

Kas tütart ka igatsed? – kuna mul ei ole elus veel tütart olnud, ei oska ma ka teda igatseda. Kuidas sa igatsed kedagi, keda olemas ei ole?

Kas neljas laps tuleb kauaoodatud tüdruk? – las ma mõtestan selle tärnikese seal lahti. Kauaoodatud teiste poolt, mitte minu. Neljas laps ei mahu tänase seisuga endiselt minu tulevikuplaanidesse, võib-olla viie aasta pärast mõtlen teisiti, kes teab. Kõik teised ootavad seda tüdrukut, mitte mina. Olen ma kunagi kordagi kuskil öelnud, et nii tahaks tüdrukut? Ei? Õige. Mul ausalt vahet pole, kas on tüdruk või poiss. Ma olen oma kolme kuti üle hüpersuperõnnelik, aga tundub, et teistel on hoopis mingid kompleksid. 😀

Kas järgmiseks teete tüdruku? – kas sul on juhiseid jagada, kuidas tüdrukuid tehakse?

Raudselt sisimas soovid sa tüdrukut! – jep, peale igat korda, kui oleme lapse soo teada saanud, on mees kodus piitsa saanud, sest ei saa tüdruku valmistamisega hakkama. True!

Ma olen 100% kindel, et kui me peaks kunagi neljanda lapse saama, on ka tema poiss, seega unustage ära need küsimused ja kommentaarid, sest minu emakast ei kavatse kunagi ükski tüdruklaps välja ronida. Punkt. 😀